Roomakatoliku kiriku kanoonilise õiguse koodeks (CIC 1983) eristab rangemate reeglite alusel tegutsevaid pühitsetud elu institutsioone ja mitte nii tugevalt reglementeeritud apostelliku elu seltse. Apostelliku elu seltsid (CIC can. 731–746) on ühtset vaimsust ja eesmärki järgivad ühiselulised kogukonnad, mis jätkavad apostlite missiooni ja tööd nüüdisaja maailmas, ent erinevalt pühitsetud elu institutsioonidest ei anna nende liikmed ordu- ehk mungatõotusi ja neile ei laiene isikliku varatuse nõue. Paljud seltsid kehtestavad põhikirjaga siiski oma liikmetele kohustuse järgida evangeeliumi nõuandeid (vaesus, kuulekus, suguline karskus). Vaimulike ettevalmistamisel lähtuvad nad diötseesipreestritele kehtivatest nõuetest. Sellised seltsid võivad ühendada nii mehi kui ka naisi ja nii kleerikuid kui ka ilmikuid. Apostelliku elu selts asutatakse enamasti kohaliku piiskopi loal, paavstliku heakskiidu saamisel võib see laiendada oma tegevuse üle kogu kiriku. Apostelliku elu seltside hulka kuuluvad näiteks kolumbaanid, laatsaristid, Maryknolli misjonärid, oratoorlased ja pallottiinid.