vabatahtlikult usust taganemine või lahtiütlemine, usu salgamine
Hea teada
Apostaasia all on alates varakristlusest silmas peetud vabal tahtel põhinevat kristlikust usust taganemist, seetõttu ei käsitleta apostaasiana olukordi, kus inimene loobus usust ähvarduste või muu tugeva surve tõttu. Vabatahtlikult usust taganenud inimesi nimetatakse apostaatideks ehk usutaganejateks. Apostaasia on patt. Kui algselt peeti seda patuks, mida võis andestada vaid Jumal, siis alates 3. sajandist tulid kasutusele spetsiaalsed patukahetsusriitused, mille abil pattu kahetsenud apostaadid taasühendati kirikuga.
Paganate sundristimine tähendas tollaste arusaamade järgi samuti enesekaitset, see kindlustas piire – kuigi nihutas need uute vastasteni – ja hoidis vastristituid apostaasia eest.
Hea teada
Etümoloogia: kr ἀποστασία 'ära langemine, eemale astumine, taganemine'
