teoloogia haru, mille eesmärk on selgitada ja kaitsta kristlikku õpetust loogiliste ning ratsionaalsete argumentide abil
Hea teada
Eristatakse negatiivset apologeetikat (kristluse ründajate tõrjumine sisukate ja mõistlike vastuväidetega) ja positiivset apologeetikat (kristluse mõistuspärane põhjendamine). Apologeetilised suundumused ilmnevad juba Uues Testamendis, eelkõige Pauluse kirjades. Apologeetika kui iseseisva distsipliini arengust saab rääkida alates 2.–3. sajandist pKr, mil kristlikud teoloogid hakkasid süsteemselt esile tooma kristliku õpetuse erinevusi ja eeliseid võrdluses judaismi ja paganlike usunditega.
