ideoloogia, mis seisab vastu kiriku ja vaimulikkonna mõjuvõimule ühiskonnaelus
Hea teada
Varane antiklerikalism tekkis kirikusisese nähtusena, mis väljendus nõuetes piirata vaimulikkonna privileege ja paavstivõimu. Selle pinnalt sündisid nii keskaegsed kerjusordud kui ka hussiitide liikumine. Moodsast antiklerikalismist võib rääkida alates Prantsuse revolutsioonist 18. sajandil eelkõige roomakatoliku kiriku kontekstis. Esmalt väljendas see vastuseisu vaimulikkonna seisuslikele privileegidele, hiljem tõusis fookusesse vastuseis kirikule ja vaimulikkonnale kui teaduslikku ja ühiskondlikku arengut takistavale jõule. Äärmuslikul kujul on antiklerikalism viinud kirikute ja kloostrite sulgemiseni, vaimulike ordude keelustamiseni ja vaimulikkonna represseerimiseni, näiteks Hispaania kodusõdade ajal (1820–1823, 1936–1939) ja 20. sajandil totalitaarsetes kommunistlikes riikides.
