Ökosüsteemi liikide sünkroonses evolutsioonis ja ökosüsteemi stabiilse seisundi puhul nõrgenevad aja jooksul väga ägedad antagonistlikud interaktsioonid. Kui seda mingil põhjusel ei juhtu, siia hävivad peremehe või saaklooma populatsioonid, mis tingib ka parasiidi või episiidi ehk röövlooma populatsiooni hävimise või sunnib neid üle minema teistele peremeesliikidele või toitumisele teistest saakloomadest. Evolutsiooniliselt vanad parasiidid ja röövloomad, kelle suhted partneriga on pika aja jooksul sobitunud ja kohastunud, on looduslikes tingimustes vastavate peremeesloomade ja saakloomade populatsioonide loomulikud stabiilsed arvukuse reguleerijad.
