tugev ja järsku tekkiv hirmu-, ärevus- või paanikatunne, mis tekib ilma nähtava vallandava tegurita ja süveneb paari minuti jooksul
paanikahäirele iseloomulik haigushoog
a sudden feeling or episode of panic, specifically a brief episode of intense fear or dread that is of sudden onset and typically subsides within 30 minutes, usually occurs for no apparent reason but may sometimes be associated with an identifiable triggering stimulus (such as an existing phobia), and is accompanied by a sense of unreality and impending loss of control and by various debilitating physical symptoms (such as increased heart rate, chest pain, dizziness, and shortness of breath)
période délimitée, de survenue brutale, d'appréhension intense, de peur ou de terreur, souvent associée à des sentiments de catastrophe imminente
Hea teada
Paanikahoo ajal võivad esineda järgnevad sümptomid (täiemõõdulise paanikahoo ajal vähemalt neli nendest): hingeldamine ja õhupuudus; südamepekslemine;peapööritus, tasakaaluhäired või jõuetus; värisemine või vappumine; lämbumistunne; higistamine; iiveldus või ebameeldiv tunne kõhus; ebareaalsustunne; käte ja jalgade tuimus või pakitsemine; kuuma- ja külmahood; valud või ebamugavustunne rinnus; hirm hulluks minemise või kontrolli kaotamise ees; surmahirm.
Hea teada
Panic attacks can occur due to several disorders including panic disorder, social anxiety disorder, post-traumatic stress disorder, drug use disorder, depression, and medical problems. They can either be triggered or occur unexpectedly. Smoking, caffeine, and psychological stress increase the risk of having a panic attack. Before diagnosis, conditions that produce similar symptoms should be ruled out, such as hyperthyroidism, hyperparathyroidism, heart disease, lung disease, drug use, and dysautonomia.
Paanikahäire korral esinevad korduvad rasked ärevus- ehk paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning on seetõttu inimesele ootamatud ja prognoosimatud.
