(keeletüpoloogias:) keel, milles sõnadevahelisi süntaktilisi suhteid väljendavad eeskätt abisõnad ja sõnade järjekord, mitte niivõrd sõna koostisosad (muutelõpud, tuletusliited vm) (nt inglise keel, lao keel)
Mõlemad ühendis olevad sõnad käänduvad ja neil võib olla rööpvorme. Siin on esitatud kõige tavalisemad vormid. Vt lähemalt Mitmeosaliste käändsõnade käänamine.
