üldnimetus reformatsiooni ajal 16. sajandi I poolel tekkinud kristlikele usuliikumistele, mis pidasid Piibliga kooskõlas olevaks vaid täiskasvanute ristimist ja rõhutasid Jeesuse eeskuju järgimist igapäevaelus
Hea teada
Anabaptistlik liikumine uskus, et ristimine kehtib vaid oma usku ise tunnistavate inimeste puhul, mistõttu laste ristimist ei peetud tõeliseks ja nõuti lapseeas ristitute taasristimist täiskasvanuna. Selle kõrval peeti oluliseks riigi ja kiriku lahusust ning mittehierarhilist vabakiriklikku kirikukorraldust. Nimetuse anabaptism andsid sellele liikumisele teoloogilised oponendid. Ise nad seda algusperioodil ei kasutanud. Hilisematest uskkondadest on anabaptismi traditsiooni otsesteks jätkajateks mennoniidid ja huteriidid, kaudsemad ja vaieldavad on seosed baptismiga.
