altarit kirikuruumist eraldavate kuninglike uste ees asuv kõrgem platvorm, kus loetakse evangeeliumi ja ekteeniaid ning peetakse jutlust
Hea teada
Idakirikus kujutab ambon nüüdisajal üht osa altariesisest, poolringi kujulist platvormi kuninglike uste ees, mille juurde võivad kirikuruumi poolt viia astmed. Tänasega veidi sarnane amboni vorm oli 6.–14. sajandini levinud eelkõige Süüria ja Mesopotaamia kirikutes, samal ajal kui Lääne-Euroopas ja Bütsantsis kinnistus amboni nimi massiivsetele kivist lugemispultidele. Kreeka ja vene kirikuarhitektuuris toimus üleminek Bütsantsi tüüpi ambonilt nüüdisaegsele kujule 16.–17. sajandil. Vahel nimetatakse õigeusu kirikus amboniks ka kirikuruumi keskel asuvat alalist või ajutist kõrgemat platvormi, millel riietatakse jumalateenistuse eel piiskoppi, kreeka tavas aga hilisemal ajal läänekirikust üle võetud kantslit.
