Kirikus nähtavale kohale asetatud altaririst, millel kujutatakse Ristilöödut, märgistab altarit Kolgatana ning tuletab usklikele meelde Kristuse õndsusttoovat kannatust ning võitu surma üle. Algkristluse aegadel oli kiriku idaseinal risti kujutis, millega osutati nii Kristusele kui ka sellele, millises suunas pöördutakse ühiseks palveks. Altariristi eelkäijaks võib pidada protsessiooniristi, mis kanti läbi kiriku altari juurde jumalateenistuse algul. Altaririst koos altariküünaldega sai läänekirikus üldiselt levinud tavaks alates 11. sajandist. Idakiriku altariristid on altarilauatagune rist, mis tuuakse välja ristikäikudel, ning altarilaual asuv käsirist, millega liturgia lõpul õnnistatakse kirikurahvast.