Armulaualeib (ka armuleib, kirikuleib) valmistatakse tavaliselt ainult armulaua tarbeks, et seda pühitseda, murda ning anda armulaualistele söömiseks. Pühitsetud, kuid armulaual tarvitamata jäänud leib säilitatakse katoliku, õigeusu ja mõnes evangeelses kirikus järgmisteks kordadeks. Armulaualeiba nimetatakse läänekirikus hostiaks alates 9. sajandist, varasemalt tähendas hostia kõiki ohvriande, mis toodi altarile. Hostia viitab Kristusele, kes ohverdati ristil nagu ohvritall (vrd Ef 5:2). Oblaadiks nimetatakse hapnemata tainast valmistatud õhukest ümmargust armulaualeiba. Armulaualistele valmistatakse seda väiksemas mõõdus, suuremat kasutatakse leivamurdmiseks armulauatalituse ajal või esitlemiseks monstrantsis. Idakiriku armulaualeib ehk prosfora valmistatakse haputainast ning see on väikese ümmarguse leiva kujuline.