Lehed kolmetised, pikarootsulised. Lehekesed elliptilised, 3–7 cm pikad, hallikasrohelised, kaetud hõredate karvakestega, ripsja servaga. Õitseb juuni teises pooles 8–12 päeva. Õied helekollased, 25–30 cm pikkustes rippuvates kobarates. Meeproduktiivsuse kohta andmed puuduvad, kuid mesilased külastavad tema õisi meelsasti, kogudes sealt nektarit ja õietolmu. Kasvatatakse parkides ja haljasaladel peamiselt üksikpõõsana. Karmidel talvedel kannatavad 1–3-aastased võrsed külmakahjustuste all. Kõik taimeosad on inimesele mürgised. Peale alpi kuldvihma kasvab meil veel parkides harilik kuldvihm, Laburnum vulgare. Meil külmaõrn. Õied, viljad ja lehed on mürgised, sest sisaldavad alkaloidi tsütisiini.
