võime kannatada või kogeda naudingut või õnnetunnet
the capacity to suffer or experience enjoyment or happiness
Hea teada
Kuigi võime tunda valu on piisav tingimus olemaks tundevõimeline, ei ole see vajalik tingimus. Me võime ju ometi ette kujutada indiviide, kes ei ole suutelised kannatama füüsilise valu käes, kuid on siiski võimelised kannatama või tundma rõõmu mitmel teisel viisil. /.../ emotsioonid, nagu rõõm, huumor, viha, hirm, masendus, ja pettumus. Nendest ükskõik, millise emotsiooni olemasolu oleks juba iseenesest piisav tundevõimelisuseks; näiteks rõõm kui teadliku naudingu vorm, ning pettumus kui teadliku kannatamise vorm, seega suutlikkus kogeda kumbagi neist emotsioonidest on, nagu suutlikkus tunda füüsilist valu, piisav tingimus olemaks tundevõimeline.
Tundevõimelisuse piir on ainus kaitstav piir teiste huvide arvestamiseks.
Hea teada
While the ability to feel pain is a sufficient condition for being sentient, it is not a necessary condition. For we can imagine individuals who are incapable of suffering from physical pain who are nevertheless capable of suffering and enjoyment of various other kinds. /.../ emotions, including joy, humor, anger, fear, depression, and disappointment. Having any of those emotions would by itself suffice for sentience; for instance, joy is a form of conscious enjoyment, and disappointment is a form of conscious suffering, so having the capacity to experience either emotion is, like the capacity for feeling physical pain, a sufficient condition for being sentient.
The limit of sentience is the only defensible boundary of concern for the interests of others.
