fi

ahdekaunokki

1

Erialasõnastikud

Mesindusleksikon

ID 481426 Viimati muudetud 31.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • enamlevinud liigina esineb Eestis põldjumikas (Centaurea scabiosa L.)
Hea teada
  • Põldjumikas on püstise 30–100 cm kõrguse, ülemises osas hargneva varrega püsikrohttaim. Õitseb juunist septembrini. Korvõisikud lillakaspunased (vahel ka valged), üksikult või mitmekaupa varre või varreharude tipus. Nektarit hakkab eritama varastel hommikutundidel ja see kestab hiliste õhtutundideni. Nektari- ja õietolmutaim. Õietolm pruuni värvusega. Nektarierituse kohta andmed puuduvad, kuid mesilased külastavad tema õisi meelsasti. Jumikamesi on hele, läbipaistev, aromaatne, kuid kibeda maitsega, mis kaob 2–3 nädala jooksul peale väljavurritamist. Kasvab peamiselt kuivadel niitudel, puisniitudel, seljandikel, söötidel, teeservades ja kraavikallastel.

Mesindusleksikon

ID 482905 Viimati muudetud 13.09.2019
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane 20–100 cm kõrgune rohttaim
Hea teada
  • Õitseb juulist septembrini. Äärisõied verev-purpurlillad (harva valged), putkõied roosad või lillad. Hea meetaim, meeproduktiivsus kuni 107 kg/ha. Massilise esinemise korral võib anda korraliku produktiivkorje (2–4 kg päevas pere kohta). Jumikalt kogutud mesi on aromaatne, sitke, veniv ja kristalliseerub peale väljavurritamist 2–3 nädala jooksul. Esineb peamiselt looduslikel niitudel, puisniitudel, uhtlammidel, loodudel, seljandikel ja põllupeenardel. Eesti mandriosas esineb veel paiguti narmasjumikas Centaurea prygia L.

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad