Apostlik administratuur allub erinevalt piiskopkonnast otse paavstile ja viimane juhib seda enda poolt ametisse nimetatud apostliku administraatori kaudu, kellel on vastavalt kanoonilisele õigusele piiskopiga võrdsed volitused. Nüüdisajal asuvad apostlikud administratuurid peamiselt väikese katoliiklaste arvuga piirkondades (nt Kaukaasia, Kõrgõzstan, Usbekistan, kuni 2024. aastani ka Eesti), ajalooliselt loodi neid ka riikides, kus oli probleeme usuvabadusega (nt endise NSV Liidu ja selle satelliitriikide territooriumil). Enamik apostlikke administratuure on saanud hiljem piiskopkonnaks.