Tetragrammi JHVH (יהוה) tegelik hääldus on teadmata, tõenäoliselt läks see kaotsi hellenismi ajastul (u 330–30 eKr). Kuna Jumala nimi on püha, on seda keelatud ka asjatult kirjutada. Nime pühaduse kaitsmiseks asendatakse kirjutades mõnikord kaashäälikud (יקוק) või eraldatakse tähed üksteisest sidekriipsuga. Jumala nime nimetamise keelu tõttu kasutakse heebreakeelses pühakirjas seda täheühendit ilma täishäälikuid märkimata või kasutatakse sõna „adonai” täishäälikuid. Kui tetragrammile eelneb sõna „adonai”, siis kasutatakse sõna „elohim” (Jumal) täishäälikuid. Häälduse [jahve] aluseks on nime transkriptsioon kreeka keeles, nii nagu seda kasutasid Aleksandria Clemens (u 150–215) ja teised kreeka kirikuisad. Salm „Ja Jumal ütles Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!”” ( 2Ms 3:14) on mingil moel nimetuse JHVH taga, ent seda ei ole teada, kuidas, samas tähekombinatsioon esineb heebreakeelses Vanas Testamendis rohkem kui 6600 korda. Keskaegsed kristlikud skolastikud kombineerisid tertragrammi Adonai täishääliku märkidega ja said tulemuseks Yahowah, mida siis ladinapäraselt hääldati [jehovah].
