Usutunnistuse töötas välja Inglise kodusõja ajal puritaanide esindajatest koosnenud Westminsteri assamblee. Sellest kujunes reformeeritud Šotimaa Kiriku ja sealt välja kasvanud arvukate presbüterlike kirikute üks peamisi õpetuslikke aluseid. 33 peatükist koosnev usutunnistus annab süsteemse ülevaate reformeeritud teoloogia põhiuskumustest ja kritiseerib teravalt roomakatoliku kirikut. Westminsteri usutunnistuse võtsid hiljem oma usutunnistuse koostamisel aluseks kongregatsionalistid (Savoy’ deklaratsioon 1658) ja läbi selle omakorda baptistid (Londoni teine usutunnistus 1689).
