Maiste pühapaikade külastamise kohustust kristluses ei ole, kuid see on võimalus vaimseks süvenemiseks ja Jumala tahte otsimiseks oma elus, samuti kristluse ajalooga tutvumiseks ning ülemaailmse kristlaskonna ühtsuse tunnetamiseks. Sümboolses tähenduses on iga kristlane palverändur, kes iga päev kiusatustega võideldes ja Jumalale lootes rändab taevase kodumaa poole. Palveränduritena on ennast mõistnud ka oma kodumaalt tagakiusu pärast võõrsile asunud usukogukonnad, nt Ameerikasse emigreerunud puritaanid jt.
