Juurestik on hästi arenenud, peajuur võrdlemisi peenike, paljude kõrvaljuurtega, millel paiknevad mügarbakterid. Vars esialgu püstine, hiljem roomav, neljakandiline, 30–60 cm pikk. Liitlehed sulgjad, mis lõpevad köitraokesega. Õitseb juunis-juulis ja see kestab 30–40 päeva. Õied asetsevad ühe- või kahekaupa lehe kaenlas ja kinnituvad lühikesele õieraole. Õie puri on violetne, tiivad valged või roosad. Mesilased külastavad vikki meelsasti, sest selle õievälistest nektarinäärmetest saavad nad nektari kergesti kätte. Vikilt koguvad mesilased ainult nektarit. Arvatakse, et mesilased külastavad vikki halvasti. Tegelikult on mesilaste tööd vikipõllul raske märgata, sest nad ei lendle õitsvate taimede kohal, vaid lennanud taime juurde ja leidnud üles nektarinäärmed, ei lahku nad sealt enne, kui meepõis on täis imetud. Suvivikk ei ole soojuse suhtes eriti nõudlik. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril +2°– +3°. Tõusmed taluvad temperatuuri kuni ‑6°C. Kõrgemat temperatuuri vajab vikk seemnete valmimise ajal. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid kasvab paremini raskematel liivsavimuldadel. Kergetel ja happelistel muldadel ei taha edeneda. Talub hästi varjamist, mistõttu teda kasvatatakse sageli segus teraviljadega. Meeproduktiivsus 20–30 kg/ha.
