Inimese algseisund on tema algne, loomisjärgne seisund, mida on Piiblis kirjeldatud 1Ms 1–2. See seisund on kvalitatiivselt erinev inimese hilisemast seisundist, kuhu ta sattus pärast 1Ms 3 kirjeldatud pattulangust. Algseisundis inimene oli nii kehaliselt kui ka vaimselt tänasest inimesest täiuslikum, patust rikkumata ja õiges suhtes Jumalaga.
