Uniooni aluseks on 1889. aastal Hollandis Utrechtis vastu võetud vanakatoliku kiriku ühisdeklaratsioon, millega lepiti kokku ühtse õpetuse peamistes punktides, muuhulgas paavsti primaadi, ilmeksimatuse ja Maarja pärispatuta saamise dogmade eitamises, Trento kirikukogu (1545–1563) otsuste valikulises tunnistamises ning katoliikliku armulauateoloogia, sealhulgas reaalpresentsi kinnitamises. Hiljem on Utrechti unioon öelnud selgelt lahti ka Maarja ihuliku taevassevõtmise dogmast ja tunnistatud alusetuks filioque-klausli kasutamise usutunnistuses. Utrechti uniooni kõrgeim organ on rahvusvaheline piiskoppide konverents, kus osalevad kõigi hääleõigusega liikmeskirikute piiskopid ja mille esimees on ametisolev Utrechti peapiiskop. Nüüdisajal kuuluvad Utrechti uniooni Hollandi, Saksamaa, Austria, Šveitsi, Tšehhi ja Poola vanakatoliku kirikud. Unioon on alates 1931. aastast omakorda täielikus osaduses anglikaani kirikuga. Enamik Utrechti uniooni kuuluvaid kirikuid on õpetuses ja praktikas pigem liberaalsed, muuhulgas tunnistatakse naiste ordinatsiooni ja samasooliste abielu. Paar vanakatoliku kirikut, mis keeldusid neid seisukohti aktsepteerimast, moodustasid 2008. aastal uue, Scrantoni uniooni.
