Reformatsiooni järel toimunud Trento kirikukogu (1545–1563) reformis ka seni kehtinud liturgiat, uus kord hakkas kehtima paavst Pius V (ametis 1566–1572) 1570. aastal avaldatud uue missaaliga. Trento missa iseloomulikud välised tunnused on range keelenõue (ainult kirikuladina keele kasutamine, välja arvatud lugemistes ja jutluses) ja preestri seismine idasuunas armulauatalituse ajal (näoga altari, seljaga koguduse poole). Kuigi Trento missasse tehti läbi ajaloo väikseid parandusi, püsis see põhijoontes muutumatuna Vatikani II kirikukoguni (1962–1965), viimane redaktsioon avaldati 1962. Uue liturgiareformi jõustas paavst Paulus VI (ametis 1963–1978) 1969. aastal ja Trento missa kaotas kehtivuse uue missaali ilmumisega 1970. aastal. Katoliku traditsionalistid keeldusid liturgiareformi tunnistamast ja jätkasid Trento missa pühitsemist, paljud neist peavad seda siiani ainukehtivaks missakorraks. Trento missa kasutamise võimalusi laiendas taas paavst Benedictus XVI (ametis 2005–2013), andes sellele 2007. aastal Rooma riituse erakorralise vormi staatuse. Eesti keeles on Trento missat nimetatud sageli ka „Tridenti missaks”, kuid see on eksitav, kuna ei vasta linna ladinakeelsele (Tridentum) ega itaaliakeelsele (Trento) nimekujule.
