Athanasiose (ladinapäraselt Athanasiuse) usutunnistus on saanud nime Aleksandria Athanasiose (4. sajand) järgi, kuigi ilmselt komponeeriti see 5. sajandil ladinakeelses läänekirikus. Seda usutunnistust tuntakse ka algussõnade Quicumque vult järgi. Võrreldes Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistusega täpsustati Athanasiose usutunnistuses veel enam kolmainuõpetuse nüansse, mõistes teistsugused arusaamad (arianismi, apollinarismi, monofüsiitluse) järsult hukka. Õigeusu liturgias Athanasiose usutunnistust ei kasutata, läänekirikus kasutatakse harva (kolmainupüha teenistusel) – seda eelkõige anateemide tõttu –, kuid see loetakse siiski kiriku tähtsaimate usutunnistuste hulka.
