üks kolmest tähtsamast usutunnistusest, millega läänekristlased kinnitavad oma usulist identiteeti
Hea teada
Apostlik usutunnistus on edasiarendatud variant vanarooma usutunnistusest, mis lähtus omakorda varastest regula fidei (usureegli) sõnastustest ja/või ristimisel kasutatud küsimuste-vastuste skeemis vormelitest. Oma traditsioonilise kuju sai apostlik usutunnistus 7.–8. sajandil tõenäoliselt Gallias. Peamiselt katehumeenidele usu õpetamiseks mõeldud tekstist sai läänekirikus ristimisliturgial kasutatav üldkiriklik usutunnistus. Keskaegse legendi kohaselt pärineb apostlik usutunnistus otse 12 apostlilt eneselt, kes Püha Vaimu juhatusel igaüks sõnastasid ühe klausli. Nii nagu Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus, on ka apostlik usutunnistus kolmeosaline, iga osa puudutab üht Kolmainsuse isikut: esimene Jumalat kui Isa ja Loojat, teine Jeesust Kristust kui Jumala Poega ja Lunastajat, kolmas Püha Vaimu.
