Õitseb juuni algul 10–12 päeva. Viie kroonlehega valged õied on koondunud rohkeõielistesse 8–10 cm läbimõõduga lamedatesse kännasjatesse õisikutesse. Meeproduktiivsus 20–40 kg/ha. Eestis leidub looduslikult peamiselt läänesaartel ja mandri lääneosas. Mullastiku suhtes ei ole eriti nõudlik ja kasvab isegi kuivadel rähksetel muldadel. Vähetundlik gaaside ja tahma suhtes, mistõttu sobib linnadesse ja tööstuskeskuste ligidusse. Väga dekoratiivne õitsemise ja sügisel viljade valmimise ajal. Teistest pihlakaliikidest leidub meie parkides veel soome pihlakat (Sorbus hybrida L), mis kasvab madala puuna või põõsana. Noored võrsed karvased. Lehed piklikumad, kui poopuul, õied valged. Meeproduktiivsuselt võrdne poopuuga. Tuhkpihlakas (Sorbus aria (L.) Crantz), kasvab sirgetüvelise tiheda munaja võraga puuna. Õitseb mais-juunis. Õied valged 1,5 cm läbimõõduga, mis on koondunud 5–8 cm läbimõõduga kännastesse. Meeproduktiivsus kuni 50 kg/ha. Eestis haruldane puuliik, kasvab looduslikult ainult Saaremaal (Sõrve, Viidumäe, Tagamõisa) ning on võetud looduskaitse alla.