Suure Katekismuse kirjutamise ajendiks sai kirikuvisitatsioon Saksimaal 1527. aastal, mille käigus ilmnesid puudujäägid nii koguduseliikmete kui ka vaimulike teadmistes. Nende kõrvaldamiseks otsustas Luther (1483–1546) kirjutada põhjaliku õpperaamatu vaimulikele, mida hiljem hakati nimetama Suureks Katekismuseks. Konkordiavormeli eessõnas nimetatakese Suurt ja Väikest Katekismust ilmikutepiibliks, kuhu on kokku võetud „ kõik see, mida pühakirjas pikemalt käsitletakse ja mida ristiinimene peab oma õndsuseks teadma“.