Usundilooliselt oletatavasti vanim jumalakujutelm – taevas on ise jumal. Patriarhaalsetes kultuurides on ülijumalat samastatud õiglase, kõikvõimsa ja kohut mõistva isaga, vahel on ka loojajumala analoog. Ülijumalast on aja jooksul eraldunud nn teine põlvkond (tihti atmosfäärinähtuste) jumalaid. Ülijumal on mõnede seisukohtade järgi ürgse loodususundi ja polüteismi oletatavaks vaheastmeks.