Stoola on tavaliselt 5–15 cm laiune ja umbes 2–2,5 meetri pikkune vastava liturgilise perioodi värvis riietusese. Tavaliselt on stoolal kolm risti (keskel ja mõlemas otsas), kuid see võib olla ka rikkalikumalt kaunistatud. Kui talituse või teenistuse ajal kantakse missarüüd ehk kaasulat, jääb stoola selle alla. Stoola kasutamine läänekiriku liturgias kinnistus 6.–7. sajandil, nüüdisajal on see kasutusel roomakatoliku, anglikaani, metodisti ja paljudes luteri kirikutes. Piiskopid ja preestrid kannavad stoolat ümber kaela, diakonid üle vasaku õla. Stoola sümboliseerib, et vaimulik on andnud ennast Kristuse meelevalda ja tema ikke alla. Idakirikus vastavad sellele oraar (diakonil) ja epitraheel (preestril ja piiskopil).
