Uusapostlikus kirikus seati peaapostli amet sisse 1895.–1896. aastal, mil Friedrich Krebsi (1832–1905) hakati pidama esimeseks kõigi teiste apostlite seas. See on võrreldav paavsti ametiga roomakatoliku kirikus: peaapostel on ülemaailmse kiriku pea, kellele kuulub kõrgeim autoriteet nii vaimulikes kui ka administratiivsetes küsimustes, ametlikku õpetust kuulutades on ta eksimatu. Peaapostli positsiooni kirikus võrreldakse Peetruse positsiooniga algkoguduses. Oma järeltulija määrab iga peaapostel ise. Varem oli amet eluaegne, nüüdisajal on sellele kehtestatud vanuse ülempiir 65 eluaastat.
