Võib kasvada ka madalakasvulise puuna. Noortel võrsetel koor heleroheline, vanematel pruunikaskollane. Lehed paarissulgjad 8–14 ovaalse lehekesega. Lehekesed 1–2,5 cm pikad, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad. Õitseb mais-juunis 10–15 päeva. Õied kollased, 1,5–2,0 cm pikad, üksikult või kuni neljakaupa kobaras. Osaliselt langeb suure läätspuu õitsemise aeg kokku õunapuude õitsemisega. Nektari- ja õietolmutaim. Üks õis eritab 4,5–9,6 mg 34,4%-lise suhkrusisaldusega nektarit. Meesaak hektarilt võib ulatuda 100–125 kg-ni. Eriti soodsates tingimustes võib meesaak ulatuda kuni 350 kg/ha. Mesi hele, intensiivse kollase värvusega. Kristalliseerunult tihe, rasvataolise konsistentsiga, peenekristalliline. Kristalliseerunult on mesi pehmemaitseline, ilma terava lõhnata. Läätspuu eriline tähtsus mesinduse seisukohalt on selles, et ta õitseb ajal, mil kevadised korjetaimed hakkavad õitsemist lõpetama, kuid suvised ei ole veel massiliselt õitsema hakanud. Korje läätspuult hoiab ära mesilaperede arengu pidurdumise. Suurt läätspuud kasutatakse peamiselt tuulekaitse istandikes või elustarades. Paljundatakse seemnetest või juurevõsudega. Mullastiku suhtes vähenõudlik ja laseb ennast kärpida. Elustarades tuleb suurt läätspuud kärpida igal aastal, et vältida elustara varast laasumist.
