Seitsmenda päeva adventistide kogudus kasvas välja 1830.–1840. aastatel tekkinud adventistlikust liikumisest ja moodustati eraldi organisatsioonina 1863. aastal. Uue liikumise üheks peamiseks vaimulikuks juhiks kujunes Ellen G. White (1827–1915). Seitsmenda päeva adventistide peamisi usulisi veendumusi väljendavad nende 28 põhiuskumust, kus lisaks Jeesuse Kristuse taastuleku ootusele ja laupäeva pühitsemisele on olulisel kohal inimese surematu hinge ja põrgu kui patuste karistamise koha eitamine. Neid iseloomustab ka patsifism ja tervislike eluviiside, sealhulgas igasugustest mõnuainetest loobumise propageerimine. Seitsmenda päeva adventiste on maailmas u 23 miljonit.
