Esimene eestikeelne kirikukäsiraamat ilmus aastatel 1632–1638 Heinrich Stahli sulest pealkirja all „Hand- und Hausbuches für die Pfarherren und Hausväter Estnischen Fürstenthumbs” (sisu on antud saksa- ja eestikeelse paralleeltekstina). Raamat ilmus neljas osas: 1) väike katekismus, ristimistalituse ja patukahetsuse juhend; 2) lauluraamat; 3) evangeeliumid ja epistlid; 4) Taaveti lauluraamat, mitmesugused palved erinevateks elusündmusteks. 1889 nägi trükivalgust Liivimaa agenda. Kuni aastani 2008 kehtis Eestis 1902. aastal trükis ilmunud vene keelest tõlgitud „Agenda ehk Käsiraamat Ewangeliumi-Lutheruse-usu kogudustele Wene riigis”, mille algtekst oli kinnitatud 1897 ja selle eestikeelne tõlge 1901. Uppsalas ilmus piiskop Johan Kõpu (1874–1970) eestvedamisel 1951. aastal „Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Agenda” (kordustrükk Uppsalas 1979 ja Tallinnas 1994), mille keeleline toimetaja oli Johannes Aavik (1880–1973). Aastal 2009 ilmus uus kirikukäsiraamat, mis koosneb neljast osast: I. jumalateenistuste käsiraamat; II. lugemiste raamat; III. talituste käsiraamat; IV. pühitsemiste ja õnnistamiste käsiraamat.