Schmalkaldeni artiklite koostajaks oli Martin Luther (1483–1546) kuurvürst Johann Friedrich I (surn 1554) ülesandel, plaaniga esitada need 1537. aastal Mantova kirikukogule, kuid Scmalkaldeni evangeelsete seisuste liidupäev sama aasta jaanuaris sellele dokumendile ametlikku tunnustust ei andnud. Artiklid sisaldavad teravaid väljendusi paavstivõimu ja mitmete katoliku kiriku õpetuste kohta, mistõttu nende tunnustamise osas valitses luterlike teoloogide hulgas esialgu lahkmeel. Usutunnistuskirjana tunnustati Schmalkaldeni artikleid 1544. aastal ning 1580. aastal võeti need Konkordiaraamatusse.
