Nimi Jeesus (hbr Jehošua) tähendab „Jah(ve) on päästja“ või „Jah(ve) päästab“. Kristlastele on Jeesus eelkõige päästja patust ja surmast, vabastaja kurjuse ja kaduvuse orjusest. Jeesuse sünni ajal ootas iisraeli rahvas päästjat, kes vabastaks nad võõrvõimu alt ja täidaks Jumala tõotused. Kui ikestatud rahvas vajas päästjat võõrvõimu alt, siis iga inimene, inimkond tervikuna, vajab päästmist patu orjusest. Uues Testamendis Jeesuse kohta kasutatud kreekakeelne sõna soter (σωτήρ) seob vanatestamentliku kujundi Jumalast kui päästjast ja hellenistlike valitsejate kohta kasutatud tiitli. Vanemates eesti piiblitõlgetes on soter tõlgitud kui „Õnnistegija“, mis hiljem asendati üheselt mõistetavama „Päästjaga“, kuid on säilinud paljudes pietistlikust perioodist pärit kirikulauludes ja palvetes. Eesti piiblitõlgete „Õnnistegija“ on ilmselt seotud Martin Lutheri saksakeelses piiblitõlkes kasutatud vastega „Heiland“, milles samuti väljendub lisaks päästmisele ja vabastamisele ka õndsaks tegev tähendus. Jeesuse muud tuntuimad kristoloogilised tiitlid on Issand, Kristus (Messias), Lunastaja, Jumala Poeg.
