põhiplaanilt lihtne, enamasti ristkülikukujuline ja ühelööviline, sageli võlvimata kirikuhoone
Hea teada
Saalkirikud hakkasid levima eelkõige hilisgootikas ja olid esialgu väikesed, sest suuri avatud pikihooneid oli raske tugisammasteta püstitada. Saalkirik võib olla täielikult võlvimata, kui aga võlvid esinevad, siis ei eendu need seinapinnast. Ühelöövilisusega eristub saalkirik selgelt mitmelöövilistest kirikuhoonetest, nagu kodakirik ja basiilika. Eesti kunstiajaloos on tavaliselt sünonüümidena kasutatava saalkiriku ja ühelöövilise kiriku termineid kohati eristatud – ühelööviliseks kirikuks on nimetatud keskaegseid gooti stiilis kirikuid, saalkirikuks aga juba gootikajärgsel perioodil rajatud peegellae ja karniisidega ühelöövilisi kirikuid.