Väljendi aluseks on Vulgata 1Tm 1:17 ja Jd 1:25 ning see sai tuntuks kalvinistide tunnuslausena. Nii rõhutasid reformaatorid Jumala armu tähtsust: inimene saab päästetud üksnes usust Jumala auks, kusjuures pääste on võimalik ainult Kristuse kaudu. Pääste tuleb ainult armust seetõttu, et keegi ei saaks kiidelda oma tegudega (Ef 2:8–9): kuna Jumala päästev arm toimib sõltumatult inimese tegudest, siis pole tal ka millegagi kiidelda Jumala ees. Jeesus ütles: „[…] minust lahus ei suuda te midagi teha (Jh 15:5). Keskajal ja barokiajastul oli levinud komme oma töö Jumalale pühendada. Näiteks Johann Sebastian Bach (1685–1750), Georg Friedrich Händel (1685–1759) ja püha Risti Johannes (1542–1591), kuid ka teised kunstnikud ja heliloojad kirjutasid oma teostele nime asemel S.D.G. Vatikani II kirikogu (1962–1965) sätestas samuti, et Jumal üksi väärib ülistavat austamist.
