Nepali budismis kuulub Suvarṇaprabhāsa-sūtra üheksa seadmuseõpetuse hulka. Selles tõstetakse esile buddhasuse universaalset aspekti, mis on olemas kõikides olendites ja kõikides seadmustes. Suutra sisaldab ka džaatakatest tuntud lugu sellest, kuidas Buddha ühes varasemas elus bodhisattvana ohverdas kaastundest oma keha toiduks ematiigrile, kel oli tarvis toita poegi. Suvarṇaprabhāsa-sūtra oli eriti populaarne Jaapanis Nara ajastul (710–784), mil sellele tuginedes püüti lähendada riigivõimu ja budistlikku vaimulikkonda.
