Patu all mõistetakse kogu inimkonna rikutust, mitte keegi ei saa olla Jumala ees õige: „[...] kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest” (Rm 3:23). Moosese seadus sätestas iga patu eest kindla karistuse ning Jumala lepitamiseks ohvrite toomise. Kristliku usu järgi aga on inimkond Jumalaga lepitatud ja patu võimu alt päästetud Jeesuse Kristuse ohvrisurmaga. Kristlase elu on pidev enese läbikatsumine ja meeleparandus, sest iga patt viib inimese Jumalast kaugemale ning moonutab inimloomust. Üksnes siiras patukahetsus ja Jumala arm ravivad patu tagajärgi.
