et

• Eestis kõige enam kasvatatav liblikõieline heintaim

et

Good to know

• Peajuur hargneb mullapinna lähedal ja suurem osa juuremassist paikneb künnikihis. Juurekaelast kasvavad välja peavõrse harud, mis tavaliselt arenevad pikkvõrseteks. Varred on 50–90 cm pikad, tihedais taimikuis püstised või tõusvad. Varre või varreharu tipus asetseb õisik ehk nutt. Selles on 50–120 nuti põhjale ilma õieraota kinnituvat õit. Sageli on varre tipus kaks nutti kokku kasvanud. Õitsema hakkab juuni lõpus või juuli algul ja õitsemine kestab kuni 3 nädalat. Õiekroon enamasti kahvatuvioletjas või roosakaspunane, vananedes peaaegu valge või kahavatuvioletjas. Punase ristiku õied eritavad rikkalikult nektarit (meeproduktiivsus kuni 120 kg/ha), kuid sügava õiekarika tõttu (6–10 mm) ei ole see mesilastele kättesaadav. Kättesaddavaks koguseks loetakse Eesti tingimustes 6–12 kg/ha. Tihti kasutavad mesilased nektari kättesaamiseks kimalaste poolt õiekarika küljesse näritud auke. Mesilastele muutub punase ristiku nektar kättesaadavamaks, kui õiekarikas jääb kestvama kevadsuvise põua tingimustes lühemaks. Peale nektari koguvad mesilased punase ristiku õitelt õietolmu, mida seal on rikkalikult. Õietolm on tumepruun.
• Taim hakkab õitsema tipmistest nuttidest, nendest avanevad kõigepealt alumised õied. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral tõuseb nektarinivoo ja see muutub mesilastele kättesaadavaks, mis võimaldab näiteks üheniiteliselt punaselt ristikult saada kuni 69 kg mett hektari kohta. Kaheniitelisel punasel ristikul on see kogus mõnevõrra väiksem, kuid teisel niitel (ädalal) jällegi suurem. Vili on üheseemneline, harva kaheseemneline kaun. Seeme lapikmunajas 1,7–2,2 mm pikk, ninataoliselt väljaulatuva idujuurega, mille pikkus on umbes pool seemne pikkusest. Seeme on sileda pinnaga, läikiv, kollane kuni tumevioletne. Seeme hakkab idanema juba +2°C juures, kuid areneb aeglaselt. Temperatuuril +10–12° idaneb kiiresti ja tõusmed võivad tärgata juba kahe nädalaga.
• On vähese põuakindlusega niiskusenõudlik taim, sügisel ja talvel ettetulevad üleujutused lühendavad taime eluiga. Mulla happesuse suhtes tundlik. Eelistab kasvukohana lubjarikkaid või neutraalseid muldi. Taim on isesteriilne, st samalt taimelt pärineva õietolmuga õied ei viljastu, mistõttu vajab tolmlemisel putukate abi.