Vedelat ergutussööta antakse peredele 2–3 nädala jooksul, kuni 0,5 liitrit korraga üle päeva. Õietolmu või suiraga rikastatud ergutussööta antakse peredele 2–3 päevaste vaheaegadega 400–500 grammi korraga. Valgurikka pudersööda söötmisel antakse peredele sööta 0,5–1,0 kg korraga. Pudersööda eeliseks on see, et mesilased ei tassi seda kärgedesse. Korje saabumisel on võimalik sööt tarudest kokku korjata, pakkida polüetüleenkilesse ja säilitada, kuni tekib vajadus järjekordseks perede söötmiseks. Valgurikka pudersööda kasutamise puuduseks on asjaolu, et selle tarbimisel tekib mesilastel suurem veevajadus. See aga sunnib mesilasi tarust välja lendama vett otsima, mistõttu võib halbade ilmade korral palju lennumesilasi hukkuda. Igasuguste lisanditega ergutussöödad (õietolm, suir, pärm, piim jne) soodustavad sööda kiiret riknemist, mistõttu tuleb neid valmistada kogustes, mis on vajalikud perede ühekordseks söötmiseks. Lisanditega söötasid tuleb anda klaasist, plastmassist või tinutatud plekist söödanõudest, mis tuleb iga söötmiskorra järel hoolikalt pesta.
