juhuslike vigade, inimlike eksimuste, ootamatuste, vastaste tegevuse ning segaduse koosmõju, mis põhjustab vastuolu sõjaplaanide ja tegelikkuse, reaalse sõjaolukorra vahel
the accumulation of chance errors, unexpected difficulties, enemy actions, and confusion in battle
Hea teada
Mõiste „hõõrdumine“ sündi omistatakse Preisi kindralile ja sõjandusteoreetikule Carl von Clausewitzile, kes iseloomustab selle füüsikast pärit metafoori abil igavest vastuolu sõjaplaanide ja tegelikkuse, reaalse sõjaolukorra vahel.
Clausewitzi kirjeldatud „sõjaudu ja hõõrdumise“ tingimustes, mis avalduvad muutuvates oludes, mõnikord taotletavate eesmärkide ebamäärasuses ja pingelises ajakavas[,] on edu alus eelnev ülemate ja planeerijate põhjalik ettevalmistus ja sellele tuginev mõtteerksus, et antud hinnangu rakendamine puuduliku teabe tingimustes annaks parima tulemuse. Delegeerimine, tõhusad püsitoimingud ja samaaegne tegevus kõikidel tasanditel aitavad hõõrdumist vähendada või seda kompenseerida.
Tegureid, mis mõjutavad sõja kulgu, on lugematu hulk ning nende mõju on kord suurem, kord väiksem. Plaani elluviimisel tekivad ootamatud, n-ö jooksvad probleemid, mida võib üldistatult nimetada hõõrdumiseks. Neid võib esineda psühholoogilises (nt juhi otsustamatus) ja füüsilises ruumis (nt looduslik takistus ja vastase seatud tõke). Hõõrdumist võivad tekitada kommunikatsiooniprobleemid, nii sidetehnoloogilised kui ka taktikaliste terminite põhised.
Hea teada
The modern art of war, far from using men like simple machines, should vitalize individual energies as far as the nature of its weapons permits. There are of course limits to this, as it is an indispensable requirement for mass armies that a sensible will can lead them without too much friction (Reibung).
