Preestrikspühitsemisel ehk ordinatsioonil antakse pühitsetavale sümboolselt üle vaimulikuriided ja armulauariistad, mille järel asub preester teenimisametisse. Tema esimest iseseisvalt pühitsetud missat – millel teenib kaasa kohalik vanem vaimulik – tähistatakse suure pidulikkusega, katoliku maades mõnikord lausa pulmapeo mõõtmetes. Primiitsi erilisust rõhutab see, et äsjapühitsetud preester jagab missa lõpus primiitsiõnnistust koos indulgentsi kuulutamisega; missa järel õnnistab preester usklikke käte pealepanemisega. Tegelikult peab preester primiitsmissat mitu korda, tavaliselt kohe pärast preestrikspühitsemist, siis oma kodukohas ja lõpuks koguduses, kuhu ta teenima määratakse.
