Priim ehk esimene tund on üks kogu ööpäeva hõlmavatest tunnipalvustest, kuuludes lühemate ja lihtsama struktuuriga palvuste ehk niinimetatud väikeste tundide hulka (koos tertsi, seksti, nooni ja kompletooriumiga). Traditsiooniliselt palvetati priimi läänekirikus vahetult pärast hommikupalvust ehk laudest, aga aja jooksul on see eraldi palvekorrana kaotatud. Anglikaani kirikus tehti seda juba 16. sajandil, roomakatoliku kirikus Vatikani II kirikukogu (1962–1965) reformidega. Priimile järgnes kolm tundi hiljem terts ehk kolmas tund. Idakirikus on esimene tund küll säilinud, kuid enamasti loetakse see kohe hommikuteenistuse lõppu. Sarnaselt teiste väikeste tundidega koosneb priim kolmest psalmist koos sellele eelnevate ja järgnevate palvetega, see struktuur on sarnane nii lääne- kui ka idakirikus.