teoloogia haru, mis tegeleb kirikuisade ajastust (2.–8. sajandist) pärineva teoloogilise pärandi ning selle autorite elu ja tegevuse uurimisega
Hea teada
Patristika algne uurimisobjekt oli teoloogiline ja filosoofiline kirjandus, mille autoriteks olid kirikuisa aunimetuse pälvinud kristlikud mõtlejad. Nüüdisajal hõlmab see ka kirikuisade kaasaegseid kristlikke autoreid, kellele kirikuisa tiitlit ei antud või kelle kirik tunnistas isegi hereetikuteks. Patristika kokkuleppelised ajapiirid ulatuvad 2.–8. sajandini, s.t apostlite ajastu lõpust kuni oikumeeniliste kirikukogude ajastu lõpuni. Patristika ja patroloogia tähendusi on püütud ka eristada (nt nähes patristikat laiema, ka hereetilisi teolooge ja nende loomingut hõlmava distsipliinina, ning patroloogiat kitsama, ainult n.ö õiget õpetust väljendanud ja kujundanud teolooge ja nende loomingut hõlmava distsipliinina), kuid enamasti kasutatakse neid sünonüümidena.
