Palmariaanidele pani aluse kontoriametnik Clemente Domínguez y Gómez (1946–2005), kes sai osa 1968–1969 Hispaanias El Palmar de Troya küla lähistel väidetavalt aset leidnud Maarja ilmumistest. Domínguezi sõnul oli Jumalaema andnud korralduse vabastada kirik modernismi, liberalismi ja kommunismi hereesiatest. 1975 rajas ta uue karmeliitide ordu, 1976 lasi ennast ja veel neli orduliiget ebakanooniliselt piiskopiks pühitseda ning 1978 kuulutas ennast saadud privaatilmutusele viidates paavstiks Gregorius XVII nime all. Palmariaanid viisid sisse mitmeid uuendusi, mis lahutasid nad teistest katoliku traditsionalistidest: ainult armulauast koosneva uue missakorra, preestri- ja piiskopiameti ühendamise, õpetuse El Palmar de Troyast kui uuest Roomast (aastatel 1978–2014 rajati sinna ka suur paavstlik katedraal). Palmariaane peetakse üldiselt sektiks, neid iseloomustab ka tugev kontroll liikmete isikliku elu ja meediatarbimise üle.