Palestiina nimi on tuletatud vilistite hõimu nimetusest (ladina Philistini); nimi tuli käibele 132–135 pKr, kui Rooma riigi Judea provints ühendati Süüria provintsiga Syria Palaestina nime all, aastast 193–194 sai Palestiina taas eraldi provintsiks.
Palestiina on maailma vanimaid tsivilisatsioonikoldeid. Piibli järgi on Palestiina tõotatud maa, mille Jumal andis iisraeli rahvale. Hilisemas ajaloos on Palestiina olnud asustatud valdavalt araablastest muslimite ja kristlastega.
2
araabia omavalitsusala Jordani Läänekaldal ja Gaza tsooniskuhu: Palestiinasse
Palestiina, ametlikult Palestiina Riik (Dawlat Filasţīn, ÜRO dokumentides) või Palestiina Omavalitsus. Pealinn: de facto Rām Allāh. Keel: araabia. Rahvaarv: 5,2 mln (2020 hinnang). Haldusjaotus: 16 kubernerkonda (muḩāfaz̧ah). – 1947. aasta ÜRO kava nägi ette endise Briti mandaatala Palestiina jagamise araabia ja juudi riigi vahel. 1948. aasta sõja tulemusel sündis Iisraeli riik; araabia alad annekteeriti Egiptuse ja Jordaania poolt, Jeruusalemm poolitati Iisraeli ja Jordaania vahel. 1967. aasta sõjaga hõivas Iisrael ka Palestiina araabia alad. 1993. aasta Oslo kokkuleppega moodustati neil aladel Palestiina omavalitsus, kes pürib saama faktiliselt iseseisvaks riigiks (iseseisvusdeklaratsioon esitati juba 1988). Mitmed maad on Palestiina iseseisvust tunnustanud de iure.
