Põhja-Ameerika ja Lään-Euroopa riikide sõjaline ja poliitiline liit, asutatud nn. külma sõja oludes USA algatusel 4.04.1949 (leping jõustus 24.08.1949)
aastal kui Lääne ühise kaitse süsteem
military alliance established by the North Atlantic Treaty (also called the Washington Treaty) of April 4, 1949, which sought to create a counterweight to Soviet armies stationed in central and eastern Europe after World War II
Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste kaupade maksustatavast väärtusest: ... 6) kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriik, mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses, või rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile;
Praegu on NATO-l 28 liiget. Külma sõja lõpust alates on NATO liitlased oma relvajõude oluliselt vähendanud ning alliansi funktsioone ja missioone ümber kujundanud. Nad on astunud jõulise sammu aktiivse koostöö poole Euroopa riikidega, mis pole NATO liikmed, algatades programmi „Partnerlus rahu nimel“ ning kirjutades alla põhiaktile uute koostöösuhete loomiseks Venemaaga.
The policy of the Union in accordance with this Article shall not prejudice the specific character of the security and defence policy of certain Member States and shall respect the obligations of certain Member States, which see their common defence realised in the North Atlantic Treaty Organisation (NATO), under the North Atlantic Treaty and be compatible with the common security and defence policy established within that framework.
The provisions of this Article shall not prevent the development of closer cooperation between two or more Member States on a bilateral level, in the framework of the WEU and the Atlantic Alliance, provided such cooperation does not run counter to or impede that provided for in this Title.
