11. sajandil Prantsusmaal asutatud vaimulik ordu, mille vaimsuses on olulisel kohal sügav kontemplatsioon eraldatuna välismaailmast ning erakluse ja ühiselulise munkluse põhimõtete ühendamine
Hea teada
Kartuuslaste ordu asutas 1084. aastal Chartreuse'i mägedes püha Bruno Kölnist (u 1030–1101, kanoniseeritud 1514). Ordu naisharu loodi 1145. aastal. Kartuuslased veedavad suurema osa elust vaikides ja üksinduses, enamasti individuaalses palves ja kontemplatsioonis. Kokku tullakse ühispalvusteks ja kloostri asjade otsustamiseks. Ordu ei tegele kogudusetöö ega misjoniga, kloostrist ehk kartuusist lahkutakse vaid erakorralistel juhtudel ja üldjuhul ei võõrustata ka pikaajaliselt külalisi. Kartuuslaste ordu (ametlik ladinakeelne nimi Ordo Cartusiensis) liikmed kannavad üleni valget ordurüüd, nende moto on „Stat crux dum volvitur orbis” („Rist püsib kindlalt, sel ajal kui maakera pöörleb”). Nüüdisajal on kartuuslased üks väheseid ordusid, mis on säilitanud oma algse range kontemplatiivsuse ega ole ennast maailmale avanud; sarnast vaimsust esindavad ka trapistid.
