Uue Testamendi kaanon fikseeriti 4. sajandil ning sinna kuulub 27 raamatut: neli evangeeliumit, Apostlite tegude raamat, 21 kirja ning Johannese ilmutusraamat. Need pärinevad 1. sajandist ning on kirjutatud kreeka keeles, täpsemalt kreeka ühiskeeles koinees. Evangeeliumite sisuks on Jeesus Kristuse elu ja õpetus. Neist kolme esimest, Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumit nimetatakse sünoptilisteks, kuna nende ülesehitus ja lugude järjestus on sarnane. Johannese evangeelium seevastu täiendab teisi teoloogilise sügavusega. Apostlite tegude raamat kirjeldab algkoguduse aegu ja ristiusu levimist Palestiinast kaugemale. Apostel Pauluse kirjad on adresseeritud kindlatele kogudustele või ka üksikisikutele, Jaakobuse, Peetruse, Johannese ja Juuda kirjad enamasti usklikele üldiselt. Johannese ilmutusraamat on Uue Testamendi ainus apokalüptiline, s.o viimsetest aegadest kõnelev teos.
