Muusikateraapia on teraapiavorm, milles professionaalne muusikaterapeut rakendab muusikat ja muusikalisi tegevusi teraapilises suhtes süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt inimese füüsilise, psüühilise ja/või vaimse tervise säilitamiseks või parandamiseks või haiguste või häirete ennetamiseks. Muusikateraapia on praktikale orienteeritud tõenduspõhine teraapiavorm, mis on tihedalt seotud teiste teaduslike distsipliinidega nagu psühholoogia, meditsiin, sotsiaalteadused, kasvatusteadused ja muusikateadus. Muusikateraapia meetodid põhinevad erinevatele psühholoogilistele, psühhoterapeutilistele või filosoofilistele traditsioonidele nagu näiteks eksistentsiaal-humanistlik, biheivioristlik, psühhodünaamiline või süsteemne lähenemine. Muusikateraapias kasutatakse nii muusika kuulamisel kui musitseerimisel põhinevaid tehnikaid ja meetodeid vastavalt konkreetse kliendi/patsiendi näidustusele ja terapeudi pädevusele. Muusikateraapiat rakendatakse nii individuaalselt kui grupiviisiliselt. Muusikateraapiat rakendatakse töös vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestega, eripedagoogikas, psüühikahäirete ravis, taastusravis, geriaatrias ja mitmetes teistes meditsiinivaldkondades, samuti rehabilitatsioonis, stressiga toimetuleku parandamisel, kriisiseisundite leevendamisel jms. (Kutsestandardi draft: muusikaterapeudi töö kirjeldus) Uurimistöö, praksis, haridus ja kliiniline treening muusikateraapias põhinevad professionaalsetele standarditele, lähtudes kultuurilisest, sotsiaalsest ja poliitilisest kontekstist (WFMT, 2011; tõlge: A. Pehk)
